Õppekava
Esmaabi baaskoolituse õppekava
16 akadeemilise tunni mahus esmaabi baaskoolitus (esmaabiandja väljaõpe), mis ühendab iseseisva õppe digitaalsete õppematerjalide alusel ja praktilise kontaktõppe.
Kõik õppekavadKoolituse nimetus
Esmaabi baaskoolitus (esmaabiandja väljaõpe)
Õppekavarühm
Töötervishoid ja tööohutus
Õppevorm
Kombineeritud õpe: 10 akadeemilist tundi iseseisvat õpet digitaalsete õppematerjalide alusel ja 6 akadeemilist tundi praktilist kontaktõpet.
Õpingute alustamise tingimused
Koolitusel osalemiseks ei ole nõutav varasem esmaabikoolituse läbimine.
E-õppes osalemiseks vajab õppija internetiühendusega arvutit, tahvelarvutit või nutitelefoni ning toimivat e-posti aadressi.
Õppe kogumaht
Koolituse kogumaht on 16 akadeemilist tundi:
- 10 akadeemilist tundi iseseisvat õpet digitaalsete õppematerjalide alusel;
- 6 akadeemilist tundi kontaktõpet, millest põhirõhk on praktilisel õppel ja situatsioonülesannetel.
Üks akadeemiline tund on 45 minutit. Iseseisev õpe tuleb läbida enne praktilist koolituspäeva.
Teoreetiline osa ei toimu reaalajas Zoomis, Teamsis ega muus videokeskkonnas.
Iseseisev õpe
Eestikeelsel baaskoolitusel toimub iseseisev õpe üldjuhul MoodleCloud e-õppekeskkonnas. Ligipääs avatakse automaatselt 5 päeva enne praktilist koolituspäeva; hilisema registreerumise korral pärast registreerimist.
Ingliskeelsel baaskoolitusel saadetakse ingliskeelsed õppematerjalid õppijale pärast registreerumist elektrooniliselt e-posti teel ning õppija töötab need enne praktilist kontaktõpet iseseisvalt läbi.
Mõlemal juhul on iseseisva õppe maht 10 akadeemilist tundi.
Sihtgrupp
Koolitus on mõeldud eelkõige töötajatele, kes on või keda kavandatakse määrata ettevõttes esmaabiandjaks ning kes vajavad 16 akadeemilise tunni mahus esmaabiandja koolitust.
Koolitus sobib samuti juhiloa või relvaloa taotlejatele juhul, kui vastava menetluse nõuded võimaldavad kasutada käesoleva õppekava alusel läbitud esmaabikoolitust.
Koolitusel võivad osaleda ka teised huvilised, kes soovivad omandada põhjalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused esmaabi andmiseks.
Koolituse eesmärk
Koolituse eesmärk on anda õppijale teadmised ja praktilised oskused õnnetusolukorra ja kannatanu seisundi hindamiseks, elupäästva esmaabi osutamiseks, edasise tervisekahju ennetamiseks ning asjakohase abi kutsumiseks kuni professionaalse abi saabumiseni.
Koolitus vastab ettevõtte esmaabiandja 16 akadeemilise tunni mahus koolitusele kehtestatud sisulistele nõuetele.
Õpiväljundid
Koolituse läbinu:
- hindab õnnetusolukorda ja kannatanu seisundit, tagab enda, kannatanu ja teiste ohutuse ning kutsub vajadusel hädaabi;
- tegutseb teadvuseta kannatanu korral, avab hingamisteed ning hindab hingamist;
- tunneb ära südameseiskuse, teostab kvaliteetset elustamist ja kasutab AED-d;
- tegutseb hingamisteede võõrkeha ja lämbumise korral;
- tunneb ära eluohtliku verejooksu, peatab verejooksu ning rakendab esmaseid võtteid šokiseisundis kannatanu abistamiseks;
- annab esmaabi haavade, luumurdude, liigesetraumade, põrutuste, muljumiste ja silmakahjustuste korral;
- annab esmaabi põletuse, söövituse, külmakahjustuse, elektrilöögi, mürgistuse ja uppumise korral;
- tunneb ära sagedasemad äkkhaigestumised, sealhulgas infarkti, insuldi, epilepsiahoo, diabeediga seotud erakorralise seisundi, anafülaksia, astmahoo ja minestuse ning rakendab sobivaid esmaabivõtteid;
- valib ja kasutab olukorrale sobivaid esmaabivahendeid;
- arvestab abi osutamisel kannatanu liigutamisega seotud ohtude, välistingimuste ja edasise tervisekahju ennetamise põhimõtetega.
Õppe sisu
Koolitus hõlmab järgmisi teemasid:
Õnnetusolukord ja kannatanu seisundi hindamine
- esmaabi olemus ja üldpõhimõtted;
- sündmuskoha ja ohtude hindamine;
- enda ja kannatanu ohutus;
- paanikaga toimetulek;
- hädaabi kutsumine ja suhtlemine häirekeskusega;
- kannatanu seisundi hindamine;
- kannatanu liigutamisega seotud ohud;
- välistingimustes abiandmise iseärasused;
- edasise tervisekahju ennetamine.
Eluohtlikud seisundid
- eluohtlike seisundite äratundmine;
- infarkt;
- insult;
- raske hingamishäire ja kopsuvigastus;
- hädavajalikud esmaabivõtted.
Teadvusetus, hingamisteed ja elustamine
- teadvusetu kannatanu käsitlus;
- hingamisteede avamine;
- hingamise kontroll;
- stabiilne küliliasend;
- hingamisteede võõrkeha ja lämbumine;
- täiskasvanu elustamine;
- AED kasutamine.
Verejooksud ja vigastused
- pindmised ja sügavad vigastused;
- sisemine ja väline verejooks;
- eluohtliku verejooksu äratundmine;
- verejooksu peatamise võtted;
- haavade sidumine;
- luumurrud ja nendega seotud ohud;
- liigesetraumad, nihestused ja nikastused;
- põrutused ja muljumised;
- silmakahjustused.
Muud esmaabi vajavad seisundid
- põletused;
- söövitused;
- külmakahjustused;
- elektrilöök;
- mürgistused;
- uppumine.
Šokk
- meditsiinilise šoki olemus;
- šokiseisundi äratundmine;
- kannatanu abistamine.
Äkkhaigestumised
- epilepsiahoog;
- diabeediga seotud erakorralised seisundid;
- anafülaksia;
- minestus;
- astmahoog;
- kõhuvalu;
- muud sagedasemad ägedad terviserikked.
Esmaabivahendid
- töökohal kasutatavate esmaabivahendite valik;
- vahendite otstarbekas ja ohutu kasutamine.
Praktilises kontaktõppes harjutatakse eelkõige kannatanu seisundi hindamist, hingamisteede avamist, elustamist, AED kasutamist, lämbumise korral tegutsemist, verejooksu peatamist ning lahendatakse praktilisi situatsioonülesandeid.
Õppemeetodid
Koolitusel kasutatakse:
- iseseisvat e-õpet;
- õppematerjalide ja videomaterjalide läbimist;
- teadmiste kontrolli;
- koolitaja demonstratsioone;
- juhendatud praktilisi harjutusi;
- situatsioonülesandeid;
- arutelu ja juhtumipõhist õpet;
- praktiliste oskuste tagasisidestamist ja hindamist.
Õppekeskkond
Iseseisva õppe keskkond sõltub koolituse keelest ja korraldusest:
- eestikeelsel koolitusel kasutatakse üldjuhul MoodleCloud e-õppekeskkonda;
- ingliskeelsel koolitusel kasutatakse õppijale elektrooniliselt edastatud ingliskeelseid õppematerjale.
Kontaktõpe toimub koolituseks sobivas füüsilises õpperuumis või tellija ruumides, kus on võimalik ohutult läbi viia praktilisi harjutusi ja situatsioonülesandeid.
Praktiliseks õppeks kasutatakse vastavalt koolituse sisule elustamismannekeene, AED treeningseadmeid, esmaabivahendeid ning muid simulatsiooni- ja õppevahendeid.
Õppekeskkond ja kasutatavad vahendid peavad võimaldama õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist.
Õppematerjalid
Eestikeelse koolituse õppematerjalid, videod ja teadmiste kontroll asuvad üldjuhul MoodleCloud õppekeskkonnas.
Ingliskeelse koolituse õppijale saadetakse ingliskeelsed õppematerjalid elektrooniliselt e-posti teel.
Õppematerjalide sisu peab toetama õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist. Praktilises õppes kasutatakse koolitaja koostatud või valitud juhendmaterjale ja praktilisi õppevahendeid.
Õpiväljundite hindamine
Mõlemal koolitusel kasutatakse samu õpiväljundeid, samu praktilise hindamise kriteeriume ja samu tunnistuse saamise põhimõtteid.
Teoreetiliste teadmiste hindamine
Eestikeelsel koolitusel toimub teoreetiliste teadmiste kontroll MoodleCloudi testi kaudu. Testi läbimise lävend on 25 punkti 30-st (83,3%).
Ingliskeelsel koolitusel töötab õppija läbi e-postiga saadetud ingliskeelsed õppematerjalid. Teoreetiliste teadmiste saavutamist hindab koolitaja kontaktõppe käigus küsimuste, arutelu ja situatsioonülesannete abil.
Praktiliste õpiväljundite hindamine
Praktilisi õpiväljundeid hinnatakse mõlemal koolitusel kontaktõppes samadel alustel. Praktiline hindamine on mitteeristav: ARVESTATUD / MITTEARVESTATUD.
Arvestatud tulemuse saamiseks peab õppija demonstreerima vähemalt järgmisi oskusi:
- õnnetusolukorra ja kannatanu seisundi hindamine;
- enda ja kannatanu ohutuse tagamine;
- hingamisteede avamine;
- hingamise hindamine;
- elustamine;
- AED kasutamine;
- tegutsemine lämbumise korral;
- eluohtliku verejooksu peatamine;
- sobiva tegutsemisviisi valimine situatsioonülesandes.
Koolitaja jälgib, kas õppija rakendab olukorrale vastavaid esmaabivõtteid ohutult ja õiges järjekorras.
Õppe lõpetamise tingimused
Ingliskeelse ja eestikeelse koolituse tunnistuse saamise tingimused on samad:
- 10 akadeemilise tunni iseseisva õppe läbimine;
- osalemine kogu 6 akadeemilise tunni praktilises kontaktõppes (100%);
- õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamine;
- praktilise hindamise tulemus „arvestatud”;
- nõutud teoreetiliste teadmiste demonstreerimine vastavalt koolituse keelele kirjeldatud hindamismeetodile.
Väljastatav dokument
Õppijale, kelle õpiväljundite saavutamist on hinnatud ja kes on saavutanud kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid, väljastatakse tunnistus.
Kui õppija on koolitusel osalenud, kuid kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid ei ole saavutatud, väljastatakse talle vastavalt täienduskoolituse standardile tõend osalemise või läbitud õppe kohta.
Tunnistus või tõend väljastatakse elektrooniliselt.
Koolitaja kvalifikatsioon
Esmaabiandja koolituse viib läbi tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust.
Koolitajal peavad lisaks olema koolituse läbiviimiseks vajalikud erialased teadmised, praktilised oskused ning täiskasvanute koolitamiseks vajalikud kompetentsid.
Õppekava õiguslik alus
Õppekava koostamisel on lähtutud:
- Täiskasvanute koolituse seadusest;
- kehtivast Täienduskoolituse standardist;
- Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest;
- Tervise- ja tööministri 22.11.2018 määrusest nr 50 „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“.
Õppekava haldamine ja ajakohastamine
Õppekava koostamine ja arendamine: Ra&Ra Medical OÜ
Erialase sisu eest vastutav koolitaja: Raino Adamka
Õppekava kinnitaja: Ra&Ra Medical OÜ juhatus
Õppekava versioon: 2.1
Viimati üle vaadatud: 16.10.2026
Õppekava vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas ning vajaduse korral varem, kui:
- muutuvad koolitust reguleerivad õigusaktid;
- muutuvad erialased esmaabi- või elustamisjuhised;
- muutub koolituse ülesehitus, õppemeetod või hindamine;
- koolitajate professionaalse kogemuse põhjal tekib vajadus õppekava täiendada;
- õppijate tagasisidest ilmneb vajadus sisu või korraldust muuta.
Õppekava muudatused dokumenteeritakse versiooninumbri ja viimase ülevaatamise kuupäevaga.